Kasetriibikuid nähakse looduses harva nende väikese suuruse ja varjatud eluviisi tõttu, mistõttu on iga vaatlus hindamatu teave.

2025. aasta aprillis avatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis näitus „Käega katsutav kliima: Mis meist saab?“, mis räägib inimeste igapäevaelu mõjutavatest kliimamuutustest ning nende ulatuslikest mõjudest, tagajärgedest meie keskkonnale. TÜ loodusmuuseumis eksponeeritakse näitust novembrini, seejärel läheb see liikuma rändnäitusena.

Akadeemik Juhan Ross (1925–2002) oli silmapaistev Eesti atmosfäärifüüsik, kelle töö on andnud fundamentaalse panuse taimkattes kiirguslevi uurimisse. Rossi 100. sünniaastapäeva puhul meenutame Tartu observatooriumis toimuva sündmusega tema pärandit ja teadustööd.

Ülemaailmne tähtpäev, mida tähistatakse alates tänapäevase keskkonnaliikumise sünnist 1970. aastal.

24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki, mis olid Euroopa esimesed rahvuspargid. Kaitsealade päeva tähistatakse alates nende asutamise 90ndast aastapäevast.

Sel korral on maailma elurikkuse päeva teemaks "Harmoonia loodusega ja jätkusuutlik areng"

Sel korral on maailma rändlindude päeva teemaks "Linnusõbralike linnade ja kogukondade loomine".

Ilmad on kevadiselt soojad ja konnaränne pole tõenäoliselt enam kaugel. Kui soovid konnapääste kohta rohkem teada saada, liituda mõne olemasoleva päästegrupiga või luua täitsa oma konnapääste-aktiivi, siis tule Konnad Teel(t) infopäevale.

Kliimamuutused on üks põletavamaid globaalseid probleeme. Seminaril tutvustatakse laiemalt kliimateaduse aluseid ja Eestis tehtavaid kliimauuringuid. Tuuakse kokku loodus- ja sotsiaalteadlased, poliitikakujundajad ning teised sidusrühmad, et arutada teaduspõhiseid lahendusi kliimamuutuste ohjamiseks.