Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2025. aasta looduskaitse tunnustustele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, mille kohaselt muutub kriisiks valmisolekuks loodud gaasivaru haldamiskulu tasu määr alates 1. veebruarist 2025. Uus määr on 0,73 eurot megavatt tunni kohta ehk täna kehtivast määrast 9 senti rohkem.
Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028. Kõik on oodatud esitama 30 päeva jooksul nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Kliimaministeerium on algatanud uuringu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnamõjude hindamist. Eesmärk on välja selgitada, millised tegevused avaldavad kliimale piisavalt olulist mõju, et neid tuleks käsitleda täiendavalt keskkonnamõju hindamise protsessis. Uuringu tulemused aitavad luua selgema ja õiglasema aluse majandustegevuste mõju hindamiseks kliimaeesmärkide saavutamisele.
1. septembrist alustab tööd uue struktuuriga kliimaministeerium, mille juhtkonda kinnitati neli uut asekantslerit.
Kliimaministeerium teeb ettepaneku lisada maapõueseadusesse üleminekusäte, et viia 2001. aastast muutumatuna püsinud riigimaade kaevandamiseks kasutamise tasu järk-järgult kooskõlla maade muutunud väärtusega. Vähendamaks hinnatõususurvet lõpptarbijatele ning ettevõtluse kohanemiseks 2024. aastast hüppeliselt tõusva maa kasutustasuga, on üleminekuajaks kaheksa aastat.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.
Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas eelnõu, mille kohaselt suunab Kliimaministeerium 25 miljonit vee-ettevõtetele reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.