18. mail korraldas Keskkonnaamet veebi teel metsaelupaikade infopäeva neile erametsaomanikele, kellel on metsamaad Natura 2000 võrgustiku alal.

Ohutu joogi- ja tarbevee kindlustamiseks vajab kaev regulaarset hooldust. Majaomanik, kelle kodu ei ole ühise veevärgiga ühendatud, saab oma joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ise palju teha, kirjutavad Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialistid Toomas Padjus ja Kätlin Juuram.

Purtse jõe valgala puhastamise kaevetööde tulemusena on reostunud pinnas Ida-Virumaal eeltöötlusplatsile kogutud ja lõppkäitlemise ootel. 19. aprillini saab osaleda jääkreostuse äraveo riigihankel. Tööde teostaja ülesandeks on reostuse äravedu Viru Keemia Grupi poolkoksi prügilassse ning tööd on…

Enamik jahipiirkonna kasutaja leidmiseks välja kuulutatud konkursid on edukalt lõppenud ja uued kasutusõiguse load on välja antud. Üksikutel juhtudel on aga konkurss takerdunud, mistõttu 4 jahipiirkonnal puudub hetkel kasutaja. Et jahipidamist saaks jätkata, korraldab nendes piirkondades jahti ajutiselt Keskkonnaamet.

Metsakahjurid mõjutavad otseselt metsas puude tervislikku seisundit. Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata). Metsaomanikul tasub teavitada Keskkonnaametit metsa-külmavaksiku poolt tekitatud kahjustustest.

Valitsus otsustas eraldada lisaeelarvest tuumaenergia töörühmale 250 000 eurot, mis loob eelduse, et lõpparuanne tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkusest valmiks esialgselt plaanitust varem. Lisaeelarve raha kasutatakse inimressursside arendamise strateegia loomiseks, regulatiivse raamistiku…

Tartu Ülikool koostöös Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumiga kutsuvad kõiki melioratsiooni teemadega kokku puutuvate huvigruppide esindajaid Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaani raames rahastatud ja 2023. aastal valminud Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise tutvustusele.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...