Tänase ülemaailmse märgalade päeva märksõnaks on üleskutse tegutsemisele. Eesti on viimase kümne aasta jooksul tegelenud aktiivselt märgalade looduslikkuse taastamisega.
Keskkonnaministeerium koostab koostöös partneritega uut keskkonnavaldkonna arengut terviklikult käsitlevat alusdokumenti. Täna toimuval keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVADe juhtkomisjoni visiooniseminaril sõnastatakse nägemus Eesti keskkonna tulevikust aastal 2030: mis on see kaugem…
Keskkonnaminister Erki Savisaare hinnangul vajavad RMK kestvuslepingud järelevalvet, et selgitada välja, kas Eesti riik ja rahvas on kandnud kahju nende lepingute tõttu ning kas ja milliseid parandusi süsteem vajab. Auditiga alustatakse kohe, kui on leitud sobivad välised spetsialistid.
Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mille Euroopa Komisjon algatas detsembris laevajäätmete ebaseaduslikku merreheitmist käsitleva regulatsiooni uuendamiseks. Nimelt soovib komisjon vaadata läbi laevade põhjustatud reostuse direktiivi ning viia selle sätted…
Veekeskkonnale avalduva mõju ohjeldamiseks on koostatud veemajanduskavade eelnõud. Vajalike veekaitsemeetmete rakendajateks on määratud nii riigiasutusi, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Kavad puudutavad tegevusi aastatel 2022-2027.
Selle aasta esimesel tööpäeval 3. jaanuaril oma uutele kolleegidele öeldud videotervituses ütles Keskkonnaameti uus peadirektor Rainer Vakra, et keskkonnateemadega tegelemine on talle südamelähedane ja tööks Keskkonnaameti juhina on varasem kogemus Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena talle hea ettevalmistuse andnud.
Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja...
Selleks, et alates aastast 2022 ei oleks prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas enam üle 20% biolagunevaid jäätmeid ning ladestamisele ei jõuaks töötlemata segaolmejäätmeid, plaanib Keskkonnaamet muuta prügilate kompleksloa nõudeid.
Jaanuaris 2021 ühinesid Keskkonnaamet ja endine Keskkonnainspektsioon. Ühinemisprotsessis oli oluline roll kõigil töötajatel. Erilist tähelepanu pöörati psühhosotsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.
Eksperthinnangu aruande järgi on võimalik Hellenurme paisule rajada kalapääs, mis leevendaks paisu negatiivset mõju keskkonnale, kuid ei kahjustaks Hellenurme mõisa kompleksi muinsuskaitselist väärtust. Aruanne on Keskkonnaameti kodulehel kõigile kättesaadav ning kuni 20. jaanuarini ootab amet selle kohta arvamusi ja ettepanekuid.