Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses viibides ja liikudes kohata senisest enam metsloomade- ja nende seas linnupoegi, kes enamasti ei vaja inimese abi.
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
Eestis jätkub iga-aastane karuputke võõrliikide tõrje Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades. Andri Küüts R, 13/05/2022 - 08:05
Eestis jätkub iga-aastane karuputke võõrliikide tõrje Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades. Andri Küüts R, 13/05/2022 - 08:05
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
Üraskite aktiivne lendlus algas 6. mail ning on kestnud mitu päeva intensiivselt kõikjal Eesti mandriosas. Üraskeid on leitud arvukalt nii seirepüügil püünistest, rohkelt olid asustatud ka püünispuud ning tormiheite ja -murru puud.
Üraskite aktiivne lendlus algas 6. mail ning on kestnud mitu päeva intensiivselt kõikjal Eesti mandriosas. Üraskeid on leitud arvukalt nii seirepüügil püünistest, rohkelt olid asustatud ka püünispuud ning tormiheite ja -murru puud.
Üraskite aktiivne lendlus algas 6. mail ning on kestnud mitu päeva intensiivselt kõikjal Eesti mandriosas. Üraskeid on leitud arvukalt nii seirepüügil püünistest, rohkelt olid asustatud ka püünispuud ning tormiheite ja -murru puud.