Physicumi seminar: Inimtegevuse mõju pilvedele ja Maa kliimale
Physicumi seminarid püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud.
Physicumi seminarid püüavad avada seda, mis mingis valdkonnas on parasjagu oluline ja uudne või kuhu teatud uurimissuund on tänaseks välja jõudnud.
Möödunud nädalavahetusel teavitati Keskkonnaametit, et Pakri maastikukaitsealal sõidavad ATV-d väljaspool selleks lubatud teid. Keskkonnaameti inspektorid suhtlesid sõitjatega ning selgus, et tegemist oli kohaliku ettevõtte korraldatud ATV safariga. Keskkonnaamet alustas juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks safariteenust pakkunud juriidilise isiku suhtes väärteomenetluse.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, mis koos kliimakindla majanduse seadusega moodustavad ühise raamistiku kestlikuks ja tulevikukindlaks loodushoiuks ja maakasutuseks. Selguse loomiseks seatakse riikliku kaitse "põrand ja lagi” 30% maismaast, kaitstakse paremini loodust, mitmekesistatakse metsade majandamise võimalusi läbi...
Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.
Põtrade liikumisradade ja elupaikade kaardistamine asulates ja nende lähiümbruses
Eesti Terioloogia Selts on valinud 2025. aasta loomaks põdra ( Alces alces). Põdra aasta raames soovib Keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada põtrade liikumisradasid ja elupaiku asulates ja nende lähiümbruses.
2025. aasta loomaks on põder, Eesti suurim maismaa imetaja, kes sümboliseerib meie looduskeskkonna mitmekesisust ja keerukaid seoseid inimese ning metsloomade vahel. Põdra-aasta keskendub populatsiooni seisundile, seda mõjutavatele teguritele ning inimese ja põdra vahelistele kohtumistele, mis ulatuvad sageli ka linnakeskkonda. Samuti pööratakse tähelepanu metsloomade liikumisteede sidususele ja...
Põhjamaade hüdroloogiakonverentsi avapäev on pühendatud sajandipikkusele hüdroloogilisele seirele XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede… INNAR...
Põhjavee seire eesmärk on hinnata põhjavee koguselist ja keemilist seisundit ning jälgida muutusi ajas, et ennetada reostust ja tagada joogivee kvaliteet.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.