Ülevaade Kliimaministeeriumi valdkondades 1. jaanuaril 2025. aastal jõustuvatest olulisematest seadusemuudatustest.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) puhastab Kohtla-Järve endise asfaltbetoontehase territooriumi jääkreostusest. Projekti eesmärk on eemaldada pinnasest naftasaadused, et ennetada reostuse levikut põhjavette.

Tallinn on viimastel aastatel panustanud elanike teadlikkuse tõstmisesse, et suurendada korduskasutust ning vähendada ületarbimist ja keskkonnakoormust. Selle juures on oluline pakkuda inimestele mugavaid võimalusi korduvkasutuseks, näiteks kujundatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse abil jäätmejaamad ümber ringmajanduskeskusteks koos parandustöökodade ja korduskasutusruumidega.

Keskkonnaagentuur avaldas analüüsi potentsiaalsete meretuuleparkide mõju kohta mereelupaikadele

Kliimaministeeriumi ettepanekul viiakse Eesti maakasutuse statistika uuele tasemele. Senist põhjalikku statistilist andmestikku hakkavad edaspidi täiendama ka tänapäevased asukohapõhised andmeallikad ja luuakse juhtkomisjon, kes suunab metoodika arendusi.

Eesti on saanud Euroopa Komisjonilt riigiabiloa, mis kinnitab, et kavandatav meretuuleenergia toetusmeede vastab Euroopa Liidu riigiabi raamistikule. Enne meretuuleparkide vähempakkumiste väljakuulutamist tuleb veel muuta seadust ja rakendusakte.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, mille kohaselt muutub kriisiks valmisolekuks loodud gaasivaru haldamiskulu tasu määr alates 1. veebruarist 2025. Uus määr on 0,73 eurot megavatt tunni kohta ehk täna kehtivast määrast 9 senti rohkem.

Euroopa on seadnud ambitsioonikad eesmärgid konkurentsivõimelise ringmajanduse loomiseks. See võib olla võtmetähtsusega innovatsiooni, süsinikdioksiidi vähendamise ja julgeoleku toetamisel. Üleminek on vajalik, et peatada elurikkuse kadu ja loodusvarade ebaefektiivset kasutamist. Täna avaldatud kaks EEA (European Environment Agency) ülevaadet näitavad ringmajanduse hetkeolukorda ja rõhutavad...

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaad on nüüdsest enampakkumisel. Oksjoni tulemusel saavad taastuvenergia arendajad ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada maad tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks.

Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud. Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.