1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest.

Kevadine soojus on liikvele ajanud ka kahepaiksed, kes on juba liikunud oma talvituspaikadest sobivatesse sigimisveekogudesse. See tähendab aga vaid üht – alguse saab taaskord ka kahepaiksete vabatahtliku seire hooaeg, mida Keskkonnaagentuur korraldab tänavu juba kuuendat aastat.

Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

„2023. aasta metsanduses pakkus nii üllatusi kui oodatud tulemusi. Üheks olulisemaks märkamiseks oli möödunud kevadel Lõuna- ja Kagu-Eestis tugevalt raagu söödud kased ja ka teised lehtpuud. Kasevõrad olid paljaks söödud metsa-külmavaksiku poolt, teistel lehtpuudel tegutses peamiselt harilik külmavaksik. Kokkuvõttes võib aga öelda, et oli tavapärane seireaasta ja midagi drastiliselt muutunud ei...

Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.

2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.

Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.

Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...

Keskkonnaagentuuris toimus uue kaugseirel põhineva meetodi tutvustus, mis aitab edaspidi hakata Eesti pinnal toimuvaid lageraieid paremini tuvastama.