TOP 9 tulemust metsanduse valdkonnast aastast 2022
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Keskkonnaagentuur koostöös erinevate partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire programmi 2022. aasta seiretulemuste kokkuvõte annab ülevaate möödunud aasta seiretööde tulemustest.
Kliimaministeerium avalikustas täna kliimakindla majanduse seaduse sisu ja sellega kaasnevad peamised muutused. Rõhk on puhta energiatootmise jõulisel kasvul, looduse hoidmisel ning uute tööstuste sünnil. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juunis.
Justiitsministeerium ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti analüüsisid lobikohtumiste andmeid, et hinnata nende sisukust ja tunnustada eeskujulikumaid.
Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, millega otsib partnerit Tallinnas Silikaltsiidi tänaval reformimata riigimaal asuvasse kuuri ladestatud värvitünnide koristamiseks. Lisaks soovib amet tõkestada ligipääsu krundile, et takistada sinna uute jäätmete toomist.
Keskkonnaamet avas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS uue teenuse, mis võimaldab lisaks kiirgustegevuslubadele taotleda ka kiirgustegevuse registreeringuid.
Valitsus kiitis heaks järgmise paketi ettepanekuid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Tegemist on taastuvenergia direktiivi (RED III) alusel kokku pandud mahuka muudatuspaketiga, mis muu hulgas lihtsustab asjaajamist, toetab looduskeskkonda arvestava biomassi kasutust ning loob ühise kontaktpunkti taastuvenergia projektide tõhusamaks menetluseks.
Eestil on head eeldused plastijäätmete ringlussevõtuks, kuid selleks on vaja parandada jäätmete liigiti kogumist, arendada ringlussevõtutööstust ja rajada kaasaegseid sortimistehaseid. Seda näitab Keskkonnaagentuuri värske plastijäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs, mis valmis Kliimaministeeriumi tellimusel.
Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS valmis lahendus, mis muudab taastuvenergiat puudutavad keskkonnamõju hindamiste (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded senisest lihtsamini kättesaadavaks ja kasutatavaks.