Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib Kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.

Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise jäätmereformi eelnõu. Järk-järgult muutub jäätmete liigiti kogumine mugavamaks, omavalitsused saavad kujundada süsteemi vastavalt piirkonna vajadustele, konkurents jäätmeturul kasvab ning valdkond muutub läbi digitaliseerimise läbipaistvamaks.

Septembrikuu jooksul toimuvad ümarlauaarutelud jäätmekäitlejate, kohalike omavalitsuste ja pakendiettevõtjatega, et valmistuda jäätmereformi eelnõu avalikule konsultatsioonile saatmiseks. Tänane ümarlaud keskendub kohalike omavalitsuste rollile.

Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.

Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik igas majapidamises biojäätmed jäätmevedajale üle anda või neid kohapeal kompostida. Keskkonnaameti läbiviidud kohalike omavalitsuste jäätmekorralduse analüüs näitab, et omavalitsused on jõudsalt selle eesmärgi suunas liikunud.