18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.
Keskkonnaagentuuri tellimusel hindasid ja kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased pea kahe aasta jooksul Eesti maismaaökosüsteemide seisundi ning hüvede ehk ökosüsteemiteenuste sotsiaalmajandusliku väärtuse.
XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval. Ka Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega!
Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.