Valmis Eesti meteoroloogia aastaraamat 2023
Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.
Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.
Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangu kohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise...
2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.
Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Seoses täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, on avatud loodushoiutoetuse taotlemise teine voor, et taastada Eesti kaitsealadel elurikkaid pärandniite. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 10. september 2024.
Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda ja mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba 10 aastat kehtinud pliihaavlite kasutamise keeld. Alates 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.
Kalalaevade videoseire (CCTV) pilootprojekti raames paigaldati kolmele kalalaevale spetsiaalne jälgimissüsteem, mille abil on Keskkonnaameti inspektoritel võimalik monitoorida kalapüügiga seonduvaid tegevusi spetsiaalse AnchorLab tarkvara abil. Keskkonnaametile pakub jälgimissüsteemi Workboats Consulting OÜ.
Eile, 25. jaanuaril tunnustasid Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium Laitse Graniitvillas neid pärandniitude majandajaid, kes panustasid eelmisel aastal kõige rohkem Eesti liigirikkaimate maastike säilimisse, valdkonna arengusse ning kogukonna tegemistesse.