Ilm oli märtsile omaselt vaheldusrikas – soe ilm vaheldus külmaga, kuiv sajusega, oli nii päikest kui äikest. Märts oli pikaajalisest keskmisest soojem, kuivem ja sombusem.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...

Täna, 15. veebruaril jõustub pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Nõude täitmist hakkab Keskkonnaamet jahtide järelevalve käigus kontrollima kohe, esimese poole aasta jooksul eksijaid ei karistata ning kontrollide eesmärk on muutusele tähelepanu juhtimine. Uued piirangualad on nähtavad spetsiaalsel kaardikihil.

Täna algasid Kanakülas maja teisaldamise ettevalmistustööd, hoone tõstmine on kavandatud homseks. Vaidlus riigimaal asuva peegelmaja suhtes kehtinud esialgse õiguskaitse üle on lõppenud ning Keskkonnaametil on ehituskeeluvööndisse püstitatud peegelmaja teisaldamiseks roheline tuli.

Keskkonnaameti süsteemne järelevalve pesitsusrahu kaitseks on kavandatud 15. aprillist 30. juunini. Täna tutvustas Keskkonnaamet pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise juhendit, prioriteete ja korraldamise temaatikat Keskkonnaministeeriumile. Juhendit on tutvustatud ka kodanikuühendustele ja metsamajandajatele.

Keskkonnaameti poolt ette valmistatud määruse eelnõu järgi on kavas võtta kaitse alla 15 uut lendorava püsielupaika ning muuta 10 olemasoleva püsielupaiga piire. Lisaks on plaanis muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda. Määruse kehtestamisel suureneb lendorava püsielupaikade pindala 1614 ha võrra.

Puisniidud on läbi aegade olnud Eesti maastike lahutamatu osa. 2023. aasta on puisniidu teema-aasta, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.

Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.

Kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate tolmulestadega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.

Kuigi viimastel aastatel harjusid inimesed endisel Sindi paisualal kala püüdma, on nüüd püük kalade kaitseks seal aastaringselt keelatud.