Oktoober on Euroopa Liidu (EL) ökomärgise kuu. EL ökomärgis aitab rikkalikus kaubavalikus kergemini üles leida just need tooted, mis on paremad nii loodusele kui ka meie tervisele.
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid eile, 4. detsembril kokkuleppe raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamise edasilükkamises 12 kuu võrra.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides seatakse plastitootmise ja -töötlemise ettevõtetele uued nõuded, mis suurendavad nende vastutust mikroplastireostuse vastu võitlemisel. Uued reeglid seab täna kogu ELis jõustunud plastigraanulite määrus.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu (EL) riikides hakkavad kehtima uued põhimõtted, mis aitavad vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid. Jäätmete raamdirektiivi muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides hakkab 2026. aastal kehtima pakendimäärus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada nende ringlussevõttu.
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toel valmisid 26 ägedat ja edukat projekti, mis rikastavad inimeste elukeskkonda, toetavad looduslikku mitmekesisust ja maandavad kliimariske.
Esimene kolmanda põlvkonna meteosatelliit MTG Imager (MTG-l1) saadeti kosmosesse 2022. a. detsembris ja alates tänasest hakkavad kõikide kasutajateni jõudma Lightning Imager ehk välgudetektori instrumendi andmed.
Esimene kolmanda põlvkonna meteosatelliit MTG Imager (MTG-l1) saadeti kosmosesse 2022. a. detsembris ja alates tänasest hakkavad kõikide kasutajateni jõudma Lightning Imager ehk välgudetektori instrumendi andmed.
Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks.
Täna öösel saavutasid Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament esialgse kokkuleppe Euroopa kliimamääruse kohta, millega seatakse kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärk 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Kokkulepe ühtib Eesti seisukohaga.