RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsa läksin ma!“ parimad on selgunud ning need kõik trükitakse postkaartideks.

Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hallanud kolme jahipiirkonda: Väätsa, Kilingi-Nõmme ja Kuressaare. Edaspidi jääb RMK tegema jahimajandustegevusi vaid Kuressaares ning Väätsa ja Kilingi-Nõmme jahipiirkondadele leiab uued kasutajad Keskkonnaamet.

RMK-le mittevajalikke kuuseistikuid võivad eraisikud tulla tasuta võtma Ida-Virumaal asuvasse Iisaku taimlasse käesoleva nädala reedest. Ülejäänud taimlate kuuseistikud jäävad põllule edasi kasvama ning neile otsitakse kasutusvõimalusi jooksvalt sügiseseks istutusperioodiks.

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.

Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.

RMK toetab taas rakendusuuringute rahastamist, mille keskmes on tänavu säästev metsandus. Prioriteetsete uurimisteemadena on RMK teadusnõukogu ja RMK juhatus välja toonud üheliigiliste noorendike ja latimetsade ökoloogiliste väärtuste kujunemise ja kujundamise, bioloogiliste kahjustuste ennetamise ja nendest taastumise lehtpuupuistutes ning puude suremuse ja tagajärgede ennetamise.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.

Riigimetsa Majandamise Keskus alustab protsessi, et leida partner süsinikukrediitide loomiseks ja rakendamiseks RMK hallatavatel metsamaadel. Eesmärk on arendada RMK-s süsinikukaubanduse suund täiendava tulu teenimiseks.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas Selisoo servaalade veerežiimi taastamiseks looduskaitsetöid, et peatada ajaloolise raba kadumist. Aastakümneid tagasi kaevatud kuivenduskraavides jätkub vee väljavool tänaseni, mis muudab oluliselt halvemaks soos elavate liikide elutingimused.

Senised raiskavad ehitusvõtted meid edasi ei vii, samuti ei tasu jääda ootama nõuete karmistumist ega katsuda neile järel sörkida, kirjutab KIKi ringmajaduse valdkonnajuht Rita Jürmann ERRi arvamusportaalis.