Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on lokaalne küttesüsteem. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogus kajastub energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad heitkogused äri/avaliku sektori hoonetest, millel on oma katlamaja; alakategooriasse "kodumajapidamised" on arvestatud kütmisest tekkiv heitkogus; alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaas-tuletõrjeseadmete heitkogused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved. 
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal. 

Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Täpsem metoodika on leitav siit.