Rohealade kättesaadavus kajastab nende elanike osakaalu, kelle elukoha vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav roheala – rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Mõõdetakse inimeste osatähtsusega, kellel on tiheasustustega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Väga hea ligipääs tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast.
Elukeskkonnaga rahuolu uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike rahuolu kohalike omavalitsuste avalike teenuste ja elukeskkonnaga. Uuring on sama metoodikaga läbi viidud kahel korral (2022 ja 2024). Valim moodustati rahvastikuregistrist vähemalt 16-aastastest elanikest juhuvalikuga, küsitlusele vastas 9713 inimest. Tulemused on sisendiks omavalitsustele ja riigiasutustele regionaalpoliitika planeerimisel ning seniste tegevuste tulemuslikkuse hindamisel, et avalikud teenused oleksid kvaliteetselt kättesaadavad kõikjal Eestis. Põhjalik ülevaade on leitav veebilehelt minuomavalitsus.ee.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati, sest teise uuringu tulemus oli võrreldes esimesega madalam.
Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.
Tööstussektori süsinikuintensiivsus näitab, kui palju kasvuhoonegaaside heidet (CO₂-ekvivalent) tekib tööstussektoris ühe reaalse lisandväärtuse ühiku kohta. Näitaja arvutatakse tööstussektori kasvuhoonegaaside heite jagamisel sektori reaalse lisandväärtusega (referentsaasta 2020). Heitkogus hõlmab eraldi arvestatuna põlevkivitööstuse heiteid (sh põlevkiviõli tootmine) ning töötleva tööstuse heiteid. Sektori süsinikuintensiivsus väljendatakse ühikus tonni CO₂-ekvivalenti miljoni euro lisandväärtuse kohta (t CO₂-ekv/mln €).
Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.
Keskkonnahoidlike riigihangete andmete aluseks on riigihangete registri väljavõte. Hangete arvu statistikas ei kajastu minikonkursid, dünaamilise hankesüsteemiga seotud hanked ja toetuse saaja ostud. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kirjeldab kestlikkuse kriteeriumide rakendamist, kuid ei anna otsest hinnangut hangete tegelikule keskkonnamõjule.
Organisatsiooni keskkonnajalajälg on läbi tegevuse ja ressursikasutuse kaasnev koormus keskkonnale. Kasutatava ressursi või organisatsiooni tegevuse mõju hinnatakse läbi asjakohaste mõõdikute ja indikaatorite. Organisatsiooni mõju keskkonnale võib olla nii otsene kui ka kaudne. Ministeeriumide kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab riigikantseleid ja ministeeriume, kes hindasid 2024. aastal oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälge ühtse metoodika alusel, kasutades 2023. aasta andmeid. Hindamise ja analüüsi tulemusena koondati ettepanekud ja tegevuskava riigiasutuste jalajälje vähendamiseks.
Mahepõllumajandustoodangu osakaal näitab, kui suur osa põllumajanduse kogutoodangust pärineb mahetootmisest. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandustoodangu mahu suhtena kogu põllumajandustoodangu mahusse ning esitatakse protsendina (%). Mahetootmine hõlmab endas mahepõllumajandusliku taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust, mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmist. Kasvatatud saaduseid võib kasutada toiduks, söödaks ja külviseemneks.
Mahepõllumajandusmaa osakaal näitab, kui suur osa riigi kogu põllumajandusmaast on mahekasutuses. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandusmaa pindala suhtena kogu põllumajandusmaa pindalasse ning esitatakse protsendina (%). Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on tootmisviis, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule.
Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.