2022. aasta sügisel korraldatud elanikkonna veebiküsitlusest selgus, et vähemalt 16-aastasest Eesti elanikkonnast 44% teab ja 32% kasutab Maa-ameti kaardirakendust.
Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. Teiseks paistab silma kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulga järjekindel kasv.
Neli aastat tagasi alguse saanud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas jõudis lõpule. Järgmisena soovib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu.
Valitsus otsustas toetada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, mis näeb ette, et aastaks 2030 vajab taastamist ja parandamist 30% halvas seisus olevate looduskaitsealuste liikide ja elupaikade levikualadest.
Keskkonnaameti algatatud või heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise aruanded ning keskkonnamõju hindamise strateegilised aruanded kolisid keskkonnaotsuste infosüsteemi. Uues registris on loodud mitmeid uusi funktsioone, näiteks on loodud kaardirakendus erinevate keskkonnamõju hindamise aktide leidmiseks.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Keskkonnaminister Madis Kallas esitas valitsusele ettepaneku täpsustada ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi ulatust üleujutustega mereranna ja siseveekogude aladel. Lisaks soovib minister tõsta loomakahjude ennetuskulutuste hüvitisi ja kehtestada lindude pesitsusrahu kaitsealadel.
Keskkonnaminister Madis Kallas tänas ja õnnitles galaõhtul keskkonnatunnustuste konkursi laureaate, keda tänavu tunnustati kolmes kategoorias: aasta tegu, aasta mõjuisik ja aasta noor.
Arhitektuurikonverentsil „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ käsitletakse seda, kuidas sobitada omavahel uut hoonestust ning ajaloolist ja pärandiväärtusega keskkonda. Konverents ettekannetega nii arhitektuuri kui pärandikaitse vaatevinklitest toimub 9. detsembril Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis.
Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist. Projekt „Loodusrikas Eesti“ ootab kuni 12. detsembrini kandidaate, et valida välja 2022. aasta parimad pärandniidu hooldajad.