Keskkonnaministeerium sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu, et ülikooli teadlased analüüsivad statistilise metsainventuuri (SMI) traktivõrku ja arvutusmeetodeid.
15. detsembrist kuni 10. jaanuarini ootame tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Soovime uuendatud meetmekavas plaanitu abil parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada inimmõju ulatust merekeskkonnale.
Valitsus otsustas 15. detsembril eraldada ligi 800 000 eurot Ühtekuuluvusfondi toetust eraisikute vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab taotlusvooru jaanuarikuu jooksul.
Valitsus otsustas täna pärast põhjalikke arutelusid saata metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu Riigikogusse. Keskkonnaminister Madis Kallas avaldas lootust, et Riigikogu praegune koosseis jõuab meie metsade tulevikku määrava arengukava veel enne valimisi heaks kiita.
Avalik sektor peab nüüdsest võtma maanteesõidukeid hankides arvesse nende keskkonnamõju. Keskkonnaministri läinud nädalal jõustunud määrus kohustab üle kolme bussi, üle nelja kerge maanteeteesõiduki või üle viie veoki soetamisel lähtuma nende CO2 heitest ja kasutatavate kütuste keskkonnahoidlikkusest.
Ohessaare, Palamulla ja Niinsoni kaitsealad laienevad ja saavad kaasaegsed kaitse-eeskirjad.
OÜ Aqua Consult Baltic korraldab aastatel 2021-2023 Keskkonnaministeeriumi tellimusel veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite operaatorite koolitusi.
Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ja arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite rohestamisele.
Riik soovib paika panna meetmed, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada. Nii et meie vete helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim - ei saaks kuulmiskahjustust.
Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.