Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid eile, 4. detsembril kokkuleppe raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamise edasilükkamises 12 kuu võrra.
Tänavuse klimaatilise sügise alguseks Eestis saab märkida 23. septembrit, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. See on Mandri-Eestis 2–2,5 nädalat paljuaastasest keskmisest hilisem, saartel aga enam-vähem paljuaastasele keskmisele vastavalt.
Kliimaministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et ravimite ja kosmeetika eemaldamiseks vajalik neljas puhastusaste maksab Eestile varasemate prognoosidega võrreldes poole vähem. Kuna põhilise kulu katavad „saastaja-maksab“ põhimõttel ravimi- ja kosmeetikatootjad, kerkib veeteenuse hind tarbijale tulevikus vaid mõne sendi võrra kuupmeetri kohta.
Kuu tervikuna kujuneb normilähedaseks nii õhutemperatuurilt (norm -2,7..+1,6°C) kui sademete hulgalt (norm 38..70 mm).
2025. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi 7% vähem.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. detsembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Novembrikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 kraadi, mis on 2,2 kraadi normist kõrgem. Maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 5. novembril Kundas 12,4 kraadi. Õhutemperatuuri miinimum oli sama number, ainult, et miinuspoole peal. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 19. novembril Väike-Maarjas ja 27. novembril Jõhvis.
Töölaud muudab Natura 2000 ja teiste kaitstavate alade info lihtsasti leitavaks, visuaalselt selgeks ja hästi võrreldavaks.
Homme algab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti kõrgetasemeline visiit Saudi Araabia Kuningriiki. 1.–2. detsembrini toimuva visiidi eesmärk on tihendada kahe riigi vahelist koostööd puhta energia ja kliimapoliitika vallas ning toetada Eesti tehnoloogiaettevõtete laienemist Pärsia lahe piirkonda.
Harku järve ja Haapsalu lahe koostöökogud alustasid tööd: fookuses on veekogude seisundi parandamine ja sidusrühmade tihedam koostöö.