Keskkonnaportaali üheks oluliseks osaks on rakendus Andmed ja kaart. Uuri järele, milleks ja kuidas seda kasutada ning millised on uuendused.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas kolme miljoni euroga Ragn-Sellsi jäätmete ringlussevõtu projekti, millega rajatakse tehisintellektil põhinev pakendite sorteerimisliin. Liin aitab parandada sorteerimise kvaliteeti ja võtta ringlusse vähemalt 57% sorteeritavatest pakendijäätmetest.

Eesti jäätmereformi üks keskseid eesmärke on muuta jäätmemajandus läbipaistvaks, andmepõhiseks ja ettevõtjatele lihtsamaks. Selleks ajakohastatakse nii jäätmete kogumise ja vastutuse põhimõtteid kui ka neid toetavaid infosüsteeme. Reformi oluline osa on uue jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt, mida arendab Keskkonnaagentuur.

Energeetika- ja keskkonnaminister allkirjastas määruse, millega antakse toetust biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku.

KIK ja Kliimaministeerium kutsuvad koole osalema 16-18-aastaste noorte rohetehnoloogia programmis, mis pakub gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele võimalust siduda riiklikus õppekavas ette nähtud uurimis- või praktiline töö rohetehnoloogia valdkonnaga. Programmi saab kandideerida 22. märtsini. Oodatud on koolid üle terve Eesti.

Konverents „Maismaatuuleparkide ja elustiku vastastikused mõjud” toimub 16.-17. märtsil Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogus (W. Struve 1). Konverentsi saab jälgida ka veebis.

Vabariigi Valitsuse tänase otsusega volitati energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama uut taastuvenergia vähempakkumist, mis hoogustab taastuvenergia arengut ning toob Eestisse uut kodumaist konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist kuni 2 TWh.

Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.

Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.