Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kliimaminister Kristen Michali hinnangul on tegu majanduse ja looduse valikuid puudutava valdkonna põhilise seadusega, mille eesmärk...
Riigimetsa puitu saavad edaspidi kasutada eelisjärjekorras need ettevõtted, kes teevad sellest kõrgema lisandväärtusega tooteid. Lisaks saavad riigimetsa raieõiguse ja müügi korra muutusega edaspidi avalikuks RMK kestvuslepingud ning nende tingimused.
Jäätmed pole prügi, vaid ressurss, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. Kuid see on võimalik vaid siis, kui jäätmed on liigi kaupa eraldatud. Andes oma panuse liigiti kogumisse, hoiad keskkonda, säästad raha prügiveolt ning mõjutad ka teatud toodete hinda tulevikus.
Neljapäeval, 28. septembril kell 13 avatakse Iisakus Tärivere mäel lendorava teemaline õpperada. Veidi rohkem kui kilomeetri pikkuse raja äärde on paigaldatud üheksa loodushariduslikku infotahvlit, millel tutvustatakse lendorava bioloogiat, tema elupaika, levikut ja kaitset.
KIKi juhataja Andrus Treier kirjutab 19. septembril ERR arvamusportaalis, et arvestades maailma suundumusi ja juba algatatud projekte on üheselt selge, et maailm läheb taastuvenergeetikale üle. Tegemist on mastaapse jõupingutusega, kus arusaadavalt tõstatub mitmesuguseid küsimusi - kas oleme üleminekuks tehniliselt ja majanduslikult valmis, kas meil on vajalikud materjaliressursid ning kas suudame...
Täna, 21.09, anti start kliimaseaduse väljatöötamisele, mis aastast 2025 annab raami kogu Eesti seadusloomele ning aitab tulevikus muuta väiksema keskkonnajälje ja kliimasõbraliku majanduse Eesti konkurentsieeliseks.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Virumaa veekogude seisundi parandamisele keskenduva projekti LIFE IP CleanEST raames eemaldati Alajõelt probleemne Tamme pais (PAIS010770). Likvideerimistöid teostas OÜ Nivoo. Projekti meeskonnaga tegid head koostööd ka Tammeveski kinnistu maaomanikud, kelle meelsus oli jõeökosüsteemi hea seisundi tagamise poolt.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.