KIKi juhatusse valiti Andrus Treier ja Monica Hankov
Keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu valis KIKi rahastamisvaldkonna eest vastutavaks juhatuse liikmeks Monica Hankovi ja tegevjuhi rollis projektide suuna vastutajaks Andrus Treieri.
Keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu valis KIKi rahastamisvaldkonna eest vastutavaks juhatuse liikmeks Monica Hankovi ja tegevjuhi rollis projektide suuna vastutajaks Andrus Treieri.
Omavalitsusel võib olla jäätmevedajaga eraldi kokkulepe, et surnud nälkjad saaks panna biojäätmete konteinerisse. Sellisel juhul tuleb aga jälgida, et biojäätmete konteinerisse ei satuks elusad võõrnälkjad, kes võiksid sealt loodusesse tagasi pääseda.
Copernicuse atmosfääriseire teenuse ehk CAMS (Copernicus Atmosphere Monitoring Service) eesmärk on pakkuda pidevat ja usaldusväärset infot Maa atmosfääri seisundi kohta, kasutades satelliidimõõtmisi, maapealseid vaatlusi ning keerukaid mudelarvutusi. CAMS kogub andmeid ja esitab prognoose näiteks õhusaasteainete kontsentratsioonide, kasvuhoonegaaside taseme, tolmu, metsatulekahjude suitsu ja...
Kuu tervikuna kujuneb normilähedaseks nii õhutemperatuurilt (norm -2,7..+1,6°C) kui sademete hulgalt (norm 38..70 mm).
2025. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi 7% vähem.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. detsembri määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Novembrikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 kraadi, mis on 2,2 kraadi normist kõrgem. Maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 5. novembril Kundas 12,4 kraadi. Õhutemperatuuri miinimum oli sama number, ainult, et miinuspoole peal. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 19. novembril Väike-Maarjas ja 27. novembril Jõhvis.
Kliimaministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et ravimite ja kosmeetika eemaldamiseks vajalik neljas puhastusaste maksab Eestile varasemate prognoosidega võrreldes poole vähem. Kuna põhilise kulu katavad „saastaja-maksab“ põhimõttel ravimi- ja kosmeetikatootjad, kerkib veeteenuse hind tarbijale tulevikus vaid mõne sendi võrra kuupmeetri kohta.