Keskkonnaametil on valminud kaks järjekordset vee-elupaikade taastamise projekti, mis parandavad kalade sigimisvõimalusi ja rikastavad veeökosüsteeme.

Kalastuskaarti saab taotleda Keskkonnaameti kontoris kohapeal, posti ja e-posti teel. Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb veenduda, et oleks esitatud kohustuslik püügiaruanne eelneva perioodi kalastuskaardi eest.

Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja riigihanke ajakirja Eesti Loodus väljaandmiseks. Hankeleping sõlmitakse kaheks aastaks võimalusega seda veel kaheks aastaks pikendada.

Riigi Kinnisvara korraldas aasta alguses konkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71 kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ on hoonega samaaegselt valminud.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 5. novembril taotlusvooru vee-ettevõtluse reformi elluviimist toetavateks arendusteks ja uuringuteks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkondade ühinemistegevusteks. Veereform on vajalik, kuna Euroopa Liidu ligi kaks aastakümmet kestnud toetusperiood Eesti veemajandusele on lõppemas.

Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.

Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

Keskkonnaagentuuris kohtusid avaliku- ja erasektori esindajad, et ühise laua taga arutada keskkonnahoidlike riigihangete temaatikat.