Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.
Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Keskkonnaagentuur koostöös erinevate partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire programmi 2022. aasta seiretulemuste kokkuvõte annab ülevaate möödunud aasta seiretööde tulemustest.
Juba 65. korda tähistame Eestis emadepäeval ka looduskaitsepäeva, mille järgneb looduskaitsekuu, mis lõpeb 9. juunil suure loodusvaatluste maratoniga. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Toome looduse tagasi“.
Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvisid sel aastal Aleksei ja Kaja Lotman. Mõlemad on olnud keskkonnateemade ja -probleemide eestkõnelejad, uute looduskaitsepraktikate maaletoojad ning väga head inimestega suhtlejad. Kliimaminister Kristen Michal andis Tallinna Botaanikaaias peetud looduskaitsekuu avaüritusel lisaks Kumari preemiale üle ka...
Kliimaministeerium avalikustas täna kliimakindla majanduse seaduse sisu ja sellega kaasnevad peamised muutused. Rõhk on puhta energiatootmise jõulisel kasvul, looduse hoidmisel ning uute tööstuste sünnil. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juunis.
Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist. Projekt „Loodusrikas Eesti“ ootab kuni 12. detsembrini kandidaate, et valida välja 2022. aasta parimad pärandniidu hooldajad.
Keskkonnaamet võõrandas avalikul elektroonilisel enampakkumisel 122 müüki pandud veisest 119, lisaks kõik 13 lammast. Müüdud veistest 108 jäi seniste omanike kätte, endiste omanike valdusesse jäid ka kõik võõrandatud lambad. Omanikku vahetanud loomad jätkavad oma senist tegevust, milleks on pärandniitude hooldamine.