Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmise ettepanekud, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega kiireneb mõnel juhul mõju hindamise protsess kuni viie kuu võrra.

Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. Samal ajal suurendaks see Euroopa konkurentsivõimet, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.

Ühel tavalisel hommikul Põhja-Eestis alustab Keskkonnaameti kiirguslabori spetsialist oma tööpäeva nagu alati – kontrollib kiirgusseiresüsteemide töökorda, registreerib looduskeskkonnast, toiduainetest ja ehitusmaterjalide toorainest võetud proovide mõõtetulemused ning veendub, et üllatusi ei ole. Ja just see ongi hea uudis. See tähendab, et Eesti elanikud saavad oma igapäevaelu elada turvaliselt...

Külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.

Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).

2025. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi vähem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam.

Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).

Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.