Kliimaministri teadusnõunikuna asub tööle bioloog ja looduskaitseteadlane, professor Aveliina Helm.

Maa-ameti koostatud maavarade koondbilansi andmetel kaevandati Eestis 2022. aastal kadusid arvestamata 10,7 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 16% suurem kui 2021. aastal, kuid 14% väiksem kui 2017-2021 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.

Kuni 2029. aastani aitab riik Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil ettevõtetel muutuda ressursihoidlikumaks ja vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Kokku investeeritakse ringmajanduse edendamiseks 111 miljonit eurot.

Juuni keskpaigaks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1900 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnakaitseinspektoritel on kahe kuu jooksul tulnud peatada 30 raiet, kaitsealadel aga raietegevust avastatud ei olegi.

Hommikuni kestnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu läbirääkimistel lepiti kokku, et Eesti kuus laeva saavad Loode- ja Kirde-Atlandil püüda tuleval aastal suuresti samas mahus nagu tänavu.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad. Lõpliku hinnangu ja vajalikud leevendusmeetmed tuulepargi ehitamisel annab kohaspetsiifiline keskkonnamõjude hindamine. Äsja...

Lähinädalatel avaneb taas võimalus küsida toetust elektriautode ostuks. Uuendusena saab seekord toetusega soetada ka kastirattaid. Taotluste vastuvõtmise alguse kuulutab Keskkonnainvesteeringute Keskus välja lähiajal.

Laevanduse mõju merekeskkonnale ei piirdu vaid heitgaaside ja saasteainetega, selgub Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust. Laevad mõjutavad mereelustikku ka liigse müra ja tehisvalgusega ning nende sõitmisest tekkivate lainete ja hoovustega.

Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud. Jõesilmu ja vimma levikule keskendunud uurimus lubab ka järeldada, et rajatud kalapääsud ja kärestikud on hästi mõjunud kõigile teistelegi Pärnu jõestikus elavatele kalaliikidele.

Keskkonnaamet ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmeid aastaid vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Möödunud aastal panustas ligi 400 vabatahtlikku kalakaitsjat lisaks lõhejõgedele ka latika kaitsele Emajõel ja jõevähi turvamisele.