Kuuse-kooreüraski tõrje esimeseks kevadiseks etapiks on püünispuude langetamine. See aeg on käes, seega tasub valmistuda.

Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

Sel aastal algas süsiniku piirimeetme (SPIM) lõplik periood, mil peab importija, kelle imporditava SPIMi kauba mass on vähemalt 50 tonni, taotlema tegevusluba ning saama tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse.

Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?

Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.

Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.

Keskkonnaagentuuri poolt koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.

Keskkonnaagentuur koostöös erinevate partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire programmi 2022. aasta seiretulemuste kokkuvõte annab ülevaate möödunud aasta seiretööde tulemustest.