Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust.

Keskkonnaportaali kaardirakendusse on lisatud uus kaardikiht, mis annab ülevaate asulates veeteenust osutavatest ettevõtetest ja nende teeninduspiirkondadest.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. Tänavapuhastuses on oluline järgida elanike tervise ja keskkonnakaitse vaatest olulisi põhimõtteid.

2023. aasta hüdroloogilises aastaraamatus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast ja toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused.

Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi. Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

Keskkonnaamet teatab, et pikendas Lääne-Lahemaa Jahiselts (registrikood: 80358454) (aadress Tamme-Oja, Hara küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74810) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr HJR-7, kehtivusega kuni 21.07.2034.

„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...

Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.