Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.

Kliima on alati olnud muutuses. Küsimus on – kas ja kuidas suudame me muutusi ennustada ning kuidas oleme nendeks valmis?

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega ehk ECMWF-iga koostöös tegutsev Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) andis välja ülevaate sündmustest, mis mõjutasid 2024. aasta suvel Maa atmosfääri koostist.

Kuu esimesel poolel on õhutemperatuur 3..5 kraadi keskmisest kõrgem, teisel poolel on keskmise lähedal või mõni kraad kõrgem. Sademeid on normi piires või vähem (norm 51..73 mm), kuivem on kuu esimene pool, vihmasem kuu viimane veerand.

Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.

22. augustil toimus Reykjanesi poolsaarel Islandil vulkaanipurse. Tegemist on juba kuuenda eruptsiooniga regioonis sellel aastal.

Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastase kokkuvõtte kinnitusel oli aasta 2023 Euroopas üks kõige soojemaid dokumenteeritud aastaid.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus lõpetas sügisese asustamisperioodi, mille jooksul viidi Eesti jõgedesse ja rannikuvetesse kokku üle 230 000 noorkala.

Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.

Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanek 2026. aasta optimaalseks uuendusraie pindalaks RMK hallatavates metsades on 8410 hektarit. Enne, kui ettepanek jõuab energeetika- ja keskkonnaministri lauale otsustamiseks, läbib see kooskõlastuse Keskkonnaagentuuriga.