TOP 10 tähelepanekut eluslooduse valdkonnast 2022. aastal
Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.
Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.
Alates tänasest võib Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee jälgida operatiivselt Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest 9 kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.
Riikliku mullaseire eesmärgiks on füüsikaliste, bioloogiliste ja agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste jälgimine põllumuldades, et hinnata muldade seisundit.
Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.
Eelmisel aastal jõustusid Eestis ühekordse plasti direktiivi nõuded, millega muuhulgas keelati vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsed toidu- ja joogipakendid. Keskkonnaameti kontrolli käigus selgus, et maaletoojad on nõuet ekslikult tõlgendanud.
Juhis on mõeldud kõigile, kelle tööülesanded nõuavad liinikoridoride või teetrasside hooldamist kaitstavatel aladel ning aitab töid kavandada kaitse-eesmärkidega arvestades. Samuti aitab juhis kavandada kaitsealustel objektidel metsamajandustöid, metsaelupaikadest läbi sõitmise ja valida õigesti ladustuspaiku.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.
Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu suurendamise ja teadaolevate elupaikade pindala kasvatamise.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Ühendkuningriigi ilmateenistus (Met Office) avaldasid värske kliimaprognoosi, mis koondab nende asutuste kuni kümnendipikkuseid prognoose lähituleviku ehk perioodi 2024–2028 kohta.