Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Keskkonnaamet on nõudnud Paljassaare sadama kõrval paiknevalt naftaterminalilt ja õlijäätmete käitlejalt täiendavate meetmete rakendamist, mis aitaksid tegevusest tekkivat lõhna vähendada. Alanud aasta kontrollkäigul fikseerisid Keskkonnaameti inspektorid, et ettevõte Green Marine ei ole täitnud ameti lisanõudmisi lõhnahäiringu vähendamiseks, mis andis aluse väärteomenetluse alustamiseks.

Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levida.

Alates 2024. aastast on kõik RMK kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja puidu töötlemise arenguks sõlmib RMK kestvuslepinguid vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega.

Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.

Valitsus võttis bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks vastu seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatused, millega kaotatakse looduskaitseliselt mittevajalikud piirangud või asendatakse need vähem halduskoormavatega.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.