Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.
Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.
Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuv jaht kestab Eestis novembrist veebruari lõpuni ning selle käigus tohib küttida 144 hunti.
Oktoobri lõpus Riia loomaaiast Elistvere loomaparki elama toodud kaheaastane emahunt pääses aedikust välja. Kõikidel piirkonna elanikel, kes juhtuvad hunti nägema, palutakse anda teada kas otse loomapargile või riigiinfo telefonile 1247.
Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOMi) täna avaldatud Läänemere seisundihinnangu aruande kohaselt pole mere seisund viimase kuue aasta jooksul paranenud. Hinnatud kalavarudest on heas seisundis vaid merilest, Liivi ja Botnia lahe räim ning Botnia lahe rääbis. Hallhülge arvukus küll kasvab, ent viigerhüljeste arvukus väheneb.
Riik puhastas 2021. aasta lõpuks Harjumaal asuva Kroodi oja jääkreostusest, nüüd ootab lahendust ka Maardu tööstusala kinnistutele tungiva kaevandusvee probleem. Liigvee ümbersuunamiseks kuulutas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) välja projekteerimis-ehitushanke.
Neljapäeval koos käinud veeteenuse juhtrühm otsib lahendust kvaliteetse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks mõistliku hinnaga ka pärast Euroopa Liidu (EL) toetuste lõppemist.
Esmaspäeval lepiti Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogus Luksemburgis kokku uued nõuded asulareovee puhastamisele. Kavakohaselt peavad alates 2035. aastast Tallinna ja Tartu reoveepuhastid alustama reoveest mikrosaasteainete väljapuhastamisega. Läbirääkimised aga pole veel läbi, vaid need jätkuvad nüüd Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel.