Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni. Tuumajaama rajamise otsust veel ei ole, selle otsuse langetab Riigikogu ja teadmistepõhise otsuse langetamiseks on Kliimaministeeriumi eestvõttel tegutsev tuumaenergia töörühm tellinud mitmeid analüüse.
KIK rahastas ligi 360 000 euroga 35 projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu.
KIKi roheinnovatsiooni eksperdid Laura Gredzens ja Anni Raie arutlevad 12.09 Äripäevas, milline on täna Eesti roheidude ärikeskkond, et maailmapäästvad uued tehnoloogiad ja lahendused saaksid sündida. Samuti, kuidas toetame seda riigi poolt?
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kaasab sel kevadel kuni 1700 inimest, et loetud nädalatega istutada metsa uuendamiseks paarkümmend miljonit uut puutaime.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab ka tänavu haridusasutusi lastele ja noortele suunatud keskkonnateemaliste õppekäikude ja loodusringide laagrite korraldamisel. Toetust saab taotleda 3. aprillist kuni 2. maini.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) sõlmisid täna, 13. aprillil Linnade ja valdade päevadel hea tahte koostöölepingu, et koos toetada kohalikke omavalitsusi keskkonna- ja kliimateemade juhtimisel. Esimese praktilise tegevusena kuulutati eile koos ELVLi ja Tallinna linnaga omavalitsusjuhte kaasav rohepöörde koostöövõrgustik R-klubi.
KIKi roheideede konkursi Negavatt kakskümmend parimat meeskonda astusid žürii ette, et pääseda konkursi järgmisesse etappi.
Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.
Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.