Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.
Liikmesriigid saavad nimetada kandidaate planeerimiskoosolekule, kus arutatakse süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiaid ning süsinikdioksiidi sidumist ja säilitamist puudutava metoodikaaruande ülesehitust.
Keskkonnaagentuur avaldas oma kodulehel ja Keskkonnaportaalis värske raporti milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.
Juba praegu näeb maaomanik keskkonnaportaalis või metsaregistris, millised looduskaitset vajavad väärtused tema maal asuvad. Nüüd toob Keskkonnaamet info maaomanikule veelgi lähemale ja hakkab registris toimuvatest muutustest e-kirjaga teavitama.
Juuli keskmisena kujuneb õhutemperatuurilt normilähedaseks või veidi kõrgemaks (norm 17,2..18,4°C) – kuu esimene kolmandik tuleb normist pisut madalam, seejärel muutub ilm soojemaks. Sademeid on normi piires, kohati pisut vähem (norm 49..82 mm).
Tänasel heinamaarjapäeval on fookuses Eesti looduse mitmekesisemaid maastikud – pärandniidud. Sel puhul toimuvad pärandniitude avastusretked ning Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet kuulutavad välja parima pärandniidu majandaja konkursi.
Eelmisel aastal vastu võetud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatuses kehtestati raadamistasu, mis hakkab kehtima 1. juulist. Raadamistasu suuruseks on 4464 eurot hektari kohta ning selle eesmärgiks on suunata maakasutust nõnda, et metsad Eestis säiliksid.
Raudtee rajamisega kaasnevad paratamatult keskkonnamõjud ning kuna kompensatsiooni- ja leevendusmeetmete – näiteks raba veerežiimi taastamine – edukus pole täielikult prognoositav, siis on oluline roll kanda mõjude ning meetmete seirel.
Valitsus kinnitas viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.