Keskkonnaamet kinnitas kivisisaliku kaitse tegevuskava
Keskkonnaamet kinnitas kivisisaliku kaitse tegevuskava, mis suunab ressursse kaitsealuse kivisisaliku elupaikade kvaliteedi, ulatuse ja omavahelise sidususe parandamiseks.
Keskkonnaamet kinnitas kivisisaliku kaitse tegevuskava, mis suunab ressursse kaitsealuse kivisisaliku elupaikade kvaliteedi, ulatuse ja omavahelise sidususe parandamiseks.
Kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate tolmulestadega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.
Keskkonnaamet on kinnitanud lagritsa (Eliomys quercinus) kaitse tegevuskava, mis võimaldab alustada liigi taasasustamiskatset Eestis. Lagrits on III kaitsekategooria liik, kes on praeguseks Eesti loodusest kadunud.
Keskkonnaamet kinnitas sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud nende osas kokkuleppele või määrasid limiidi, mis oli Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksem.
Keskkonnaamet kinnitas sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud nende osas kokkuleppele või määrasid limiidi, mis oli Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksem.
Keskkonnaamet tunnistas nõuetele vastavaks Enefit 280-2 õlitehase keskkonnamõju hindamise aruande. Mõjuhinnangu valmimise järel teeb Keskkonnaamet ligikaudu 6 kuu jooksul otsuse tehase tegevuse alustamiseks vajaliku keskkonnakompleksloa andmise kohta.
Keskkonnaamet kinnitas metsise kaitse tegevuskava, mille lähiaja eesmärk on peatada metsise arvukuse langus, säilitada liigi levik ning hoida metsise elupaikade omavahelist sidusust. Praktikas mõjutab kava metsise kaitsevõtete rakendamist enim riigimaadel.
Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks. Invasiivsed võõrliigid on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas, kelle levik Eestis on ulatuslik ja kelle arvukus on mitmel pool väga suur. Mõlemal liigil on negatiivne mõju inimeste varale.
20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.