Riigimetsast toodi tänavu ligi 9000 jõulupuud
Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.
Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.
Valitsus võttis bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks vastu seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatused, millega kaotatakse looduskaitseliselt mittevajalikud piirangud või asendatakse need vähem halduskoormavatega.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
2024. aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.
Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.
2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.
Õhutemperatuur tuleb novembrikuu algul normi piires või madalam, edaspidi normi piires või kõrgem (norm 0,5..4,7°C). Sademeid on normi piires (norm 51..73 mm).
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.
Tänavune oktoober kujunes pikaajalisest keskmisest soojemaks. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,8 kraadi, mis on 2,1 kraadi normist kõrgem.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused langesid eelmisel aastal 8%, tähistades olulist edasiminekut ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks. EEA iga-aastane ülevaade ELi edusammudest energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad püsima samas tempos Euroopa kliima- ja energiaalaste eesmärkide täitmisel.