Reykjanesi vulkaanipurske SO2 pilv jõudis Euroopasse
22. augustil toimus Reykjanesi poolsaarel Islandil vulkaanipurse. Tegemist on juba kuuenda eruptsiooniga regioonis sellel aastal.
22. augustil toimus Reykjanesi poolsaarel Islandil vulkaanipurse. Tegemist on juba kuuenda eruptsiooniga regioonis sellel aastal.
Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku taastamine“ on lõpusirgel. Projekti käigus sai Eestis taastatud ligi 180 hektarit looduskooslusi. 22. augustil toimus Viinistus Ranniku LIFE projekti Eesti lõpuseminar, kus tutvustati projekti eestipoolseid tulemusi.
Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastase kokkuvõtte kinnitusel oli aasta 2023 Euroopas üks kõige soojemaid dokumenteeritud aastaid.
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas täna esimese Euroopa kliimariskide hinnangu (European climate risk assessment - EUCRA), mille eesmärk on aidata kindlaks määrata edasised poliitilised meetmed kliimamuutustega kohanemiseks.
6. märtsil pidasid Keskkonnaameti ametnikud koostöös Lääne prefektuuriga kinni neli meest, keda on alust kahtlustada jahiuluki küttimise nõuete rikkumises ning ühe mehe, keda kahtlustatakse jahiuluki küttimise nõuete rikkumisele kaasaaitamises, tekitades sellega olulist kahju keskkonnale. Kahtlustuse kohaselt võisid mehed salaküttimise tulemusena ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi.
Juba 65. korda tähistame Eestis emadepäeval ka looduskaitsepäeva, mille järgneb looduskaitsekuu, mis lõpeb 9. juunil suure loodusvaatluste maratoniga. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Toome looduse tagasi“.
Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvisid sel aastal Aleksei ja Kaja Lotman. Mõlemad on olnud keskkonnateemade ja -probleemide eestkõnelejad, uute looduskaitsepraktikate maaletoojad ning väga head inimestega suhtlejad. Kliimaminister Kristen Michal andis Tallinna Botaanikaaias peetud looduskaitsekuu avaüritusel lisaks Kumari preemiale üle ka...
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...