18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Kliimaminister Yoko Alender käivitas täna Alutaguse rahvuspargi laiendamise protsessi, et viia lõpule kaitse korraldamine aladel, mis on mitmeid aastaid olnud planeeritava kaitseala faasis. Rahvuspargiga liidetakse piirkonnas säilinud kõrge väärtusega loodusalad, peamiselt sood ja metsad, ning nendega piirnevad juba olemasolevad kaitsealused püsielupaigad.
Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal on sel sügisel käimas 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on seal rõnga jalga saanud 738 695 lindu.
Äsja lõppes pea kaks aastat kestnud Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt „Elurikkuse kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“, mille tulemusena valmis metoodiline raamistik ja tegevuskava Eesti looduskaitse tulemuslikkuse hindamiseks.
20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg, mis tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Seetõttu alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
Reostus, elupaikade halvenemine, kliimamuutuste mõjud ja mageveevarude ületarbimine avaldavad Euroopa järvedele, jõgedele, rannikuveele ja põhjaveele suuremat survet kui kunagi varem. EEA (European Environment Agency) poolt täna avaldatud mahukas Euroopa veekogude seisundi hinnang näitab, et Euroopa ei liigu oma eesmärkide saavutamise suunas. Selleks, et veevarud ja keskkond oleksid...
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid looduse kaitse sektsioonis.
Septembri lõpus paigaldati Keila jõe luhaalal kahepaiksetele tõkked, aidates konnadel ohutult liikuda ja tõstes nad piiratava ala seest välja. Rail Baltica Rapla II põhitrassilõigule rajatud spetsiaalsed konnatõkked aitavad kahepaikseid nende liikumisteel tulevikus kaitsta.
Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Laiapindse hindamiskomisjoni ettepanekul kvalifitseeris Riigimetsa Majandamise Keskus juhatuse otsusega kõik viis ettevõtet, kes soovivad puidu keemilise või mikrobioloogilise väärindamise tehase rajamiseks sõlmida RMK-ga kestvuslepingut.