Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) täiustas metsamaterjali kestvuslepingutega müügi juhendit ning pakkumiste hindamise metoodikat. Muudatuste eesmärk on suurendada veelgi pikaajaliste raamlepingute läbipaistvust ja võrdsemat kohtlemist.
Kliimaministeerium kinnitas jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiate arendamise toetuse tingimused, mis annab ettevõtetele hoogu ringmajanduse arendamiseks ja aitab ellu viia jäätmereformi.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.
KIKi eestvedamisel said valmis ehituslikud tööd, mis aitavad lahendada Kroodi tööstusalal liigvee probleemi.
Kuigi Rail Baltica trassil käivad juba ehitustööd kõigis kolmes riigis, on Eesti piires siiski veel üks lõik, kus raudteekoridori täpne asukoht tuleb alles uuendatava planeeringuga kehtestada. Eelmisel nädalal jõudsime selles osas olulise verstapostini, kui Lõuna-Pärnumaa planeeringu uuendamisel jõudis lõpule avalikustamise etapp.
Eile, 18. novembril toimus Bakuus Aserbaidžaanis ÜRO kliimakonverentsi COP29 raames ministrite kõrgetasemeline arutelu, mille keskmes oli õiglane üleminek. Ümarlauda juhtis Eesti kliimaminister Yoko Alender.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames viimati ilmunud ülevaade liikidest näitab, et liigirikkuse säilitamine on kriitilise tähtsusega mitte ainult looduskeskkonnale, vaid ka inimeste heaolule ja majandusele laiemalt.
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrra eeldusel, et seda võimaldavad eeltingimused on täidetud. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ELis.
Eesti inimene viskab aasta jooksul asjatult prügikasti keskmiselt 26 kilogrammi toitu. Kampaania “Austa toitu jäägitult” juhib tähelepanu, et väikesed muudatused tarbimisharjumustes aitavad säästa raha, loodusressursse ja vähendada jäätmeteket.