Nullheitega sõiduautode osakaal näitab, kui suur osa uutest registreeritud sõiduautodest on sellised, mis sõidu ajal ei tekita heitmeid. Mõõdik kirjeldab elektri-, pistikhübriid-  ja vesiniksõidukite levikut ning annab ülevaate transpordi liikumisest puhtamate lahenduste suunas.

Eestis registreeritud sõiduautode keskmine süsihappegaasi heide näitab, kui palju CO₂-heidet tekitab üks keskmine Eestis arvel olev sõiduauto ühe kilomeetri läbimisel. Mõõdik kirjeldab sõiduautode tehnoloogilist heidet ning selle väärtus võib langeda ka siis, kui autode arv kasvab ja/või läbitud kilomeetrid suurenevad.

Aegrealt on välja jäetud 2013–2016. aasta andmed, kuna need põhinevad NEDC mõõtmismetoodikal ega ole otseselt võrreldavad alates 2017. aastast kasutusele võetud WLTP metoodikaga. Suuna ja trendi hinnang põhineb metoodiliselt võrreldavatel andmetel.

Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM_2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal. 

Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.

Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.

Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. 

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.

Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel. Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest. Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimtegevuse abil levinud väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiivsed on aga need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi. Vahel peetakse invasiivseks ka neid võõrliike, kellel on oluline majandusmõju ja/või mõju inimese tervisele.

Sademete summa muutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi keskmise väärtuse vahena. Normperioodiks loetakse 30 aasta pikkuse ajavahemiku sademete summa keskmine väärtus.  Eestis kasutatakse sademete muutuste võrdlemiseks kolme normperioodi: 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020. 

Kuumapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur ületas 30°C lävendi.
Kuumalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur ületas 30 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.
Külmapäevadeks arvestati üksikud päevad, kui õhutemperatuur oli alla -26°C lävendi. 
Külmalaineks arvestati periood, kui õhutemperatuur oli alla -26 °C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval.