Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.

Kodutarbijate elektri keskmine lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja lõive. Siin kasutatud mõõdiku puhul põhineb hinna arvutus tarbimismahul 2500-4999 kWh aastas (tarbimisklass DC) ning väljendatakse eurodes kilovatt-tunni (€/kWh) kohta. 

Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.

Energiamahukus näitab, kui palju primaarenergiat kasutab riik majanduse toodangu loomiseks. Näitajat väljendatakse naftaekvivalendi kilogrammides (kgOE) ühe tuhande ostujõu standardi euro (PPS) kohta (kgOE/1000€). PPS arvestab elukalliduse ja hindade erinevust ja võimaldab riikidevahelist võrdlust.

Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs.