Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris hinnatakse aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust elus biomassis, surnud orgaanilises aines, muldades ja puittoodetes: süsinikuvaru suurenemine näitab CO2 sidumist, samas kui varu vähenemine teisendatakse CO2 heiteks. Lisaks hinnatakse aiandusturba kasutamisest tulenevat CO2 heidet, CH4 ja N2O heitkoguseid turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest ning N2O heidet lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Tööstussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab eraldi põlevkivitööstuse (põlevkiviõli tootmine) ja töötleva tööstuse heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on hoone sisene küttelahendus. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogused kajastuvad energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad äri- ja avaliku sektori hooned, millel on oma katlamaja. Alakategooriasse "kodumajapidamised" on koondatud elamute kütmisest tulenevad heitkogused. Alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaasipõhiste tulekustutussüsteemide heited. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Sissetulek hõlmab lisaks palgatulule ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Leibkonna netosissetuleku puhul on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed.
Pikaajalise töötuse määr on pikaajaliste (12 kuud või kauem tööd otsinud) töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – 15–74-aastane isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes näitab, kui suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest moodustavad Eestis keskmiselt kulutused energiale, sh elektri- ja soojusenergiale, gaasile, vedel- ja tahkekütustele ning isiklike transpordivahendite kütustele. Näitaja põhineb kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusel ning väljendab energiakulutuste suhtelist osakaalu kodumajapidamiste eelarves. Näitajat kasutatakse kodumajapidamiste energiakulude koormuse ja selle muutuse hindamiseks ajas, sealhulgas kestliku arenguga kaasnevate energiasüsteemi ja hinnamuutuste sotsiaalse mõju jälgimiseks.
Tööhõive määr on hõivatute osatähtsus rahvastikus (15-74 a). Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. NB! Metoodikamuutuse tõttu on aastate 2018–2021 andmetes alahinnatud nende vanemapuhkusel viibivate emade osakaal, kellel on olemas töökoht, kust ajutiselt puudutakse. Seetõttu tuleb 0–2-aastaste lastega naiste hõivenäitajate ajalises võrdluses arvestada alates 2022. aastast aegrea katkestusega.