Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Mahepõllumajandusmaa osakaal näitab, kui suur osa riigi kogu põllumajandusmaast on mahekasutuses. Mõõdik arvutatakse mahepõllumajandusmaa pindala suhtena kogu põllumajandusmaa pindalasse ning esitatakse protsendina (%). Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on tootmisviis, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. 

Veterinaarias kasutatud antibiootikumide müügiandmed. Kasutatud ühik mg/PCU tähendab müüdud antibiootikumide kogust milligrammides looma ühe kilogrammi kehakaalu (PCU) kohta. Kehakaalu ühikute koguarvu arvutamisel võetakse arvesse loomade arv ja keskmine kaal (fikseeritud iga loomaliigi kohta).

Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on lokaalne küttesüsteem. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogus kajastub energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad heitkogused äri/avaliku sektori hoonetest, millel on oma katlamaja; alakategooriasse "kodumajapidamised" on arvestatud kütmisest tekkiv heitkogus; alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaas-tuletõrjeseadmete heitkogused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.

Turustatud taimekaitsevahendite (TKV) preparaadi kogus haritava maa kohta näitab, kui suur on kalendriaasta jooksul turustatud TKV-des sisalduvate toimeainete kogus samal aastal kasutuses olnud haritava maa hektari kohta (kg/ha). Näitaja kajastab TKV turule jõudmise intensiivsust, mitte nende tegelikku kasutusmahtu põllumajanduses.

Rohealade kättesaadavus kajastab nende elanike osakaalu, kelle elukoha vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav roheala – rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Mõõdetakse inimeste osatähtsusega, kellel on tiheasustustega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Väga hea ligipääs  tähendab, et avalik roheala paikneb kuni 200 m kaugusel elukohast.