Septembri lõpus paigaldati Keila jõe luhaalal kahepaiksetele tõkked, aidates konnadel ohutult liikuda ja tõstes nad piiratava ala seest välja. Rail Baltica Rapla II põhitrassilõigule rajatud spetsiaalsed konnatõkked aitavad kahepaikseid nende liikumisteel tulevikus kaitsta.
Milline on materjali jalajälg Euroopa Liidu peamistes tarbimissektorites? Kuigi üldine materjali jalajälg ehk kaupade ja teenuste tarnimiseks loodusest võetud toorainete kogus ELis ja väljaspool ELi on viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilsena, tuleb EEA (European Environment Agency) täna avaldatud analüüsi kohaselt võtta kasutusse rohkem meetmeid, et vähendada ressursitarbimist just...
Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Laiapindse hindamiskomisjoni ettepanekul kvalifitseeris Riigimetsa Majandamise Keskus juhatuse otsusega kõik viis ettevõtet, kes soovivad puidu keemilise või mikrobioloogilise väärindamise tehase rajamiseks sõlmida RMK-ga kestvuslepingut.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutianalüüsid ja ERA5 järelanalüüsi andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt...
Räägime lendorava olukorrast Eestis ja Soomes, tutvustame tulemusi ning arutame liigikaitse tuleviku üle. Lendorava LIFE projekti tegevusi kokkuvõttev seminar toimub 17. oktoobril Mäetaguse mõisa ballisaalis (Pargi 2, Mäetaguse alevik).
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga. Projektid aitavad arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.
Kuni 11. oktoobrini on võimalik kandideerida Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) lühiajaliste kliimamõjurite inventuuri puudutava metoodikaaruande „2027 IPCC Methodology Report on Inventories for Short-lived Climate Forcers“ autoriks või toimetajaks.