Omavalitsusel võib olla jäätmevedajaga eraldi kokkulepe, et surnud nälkjad saaks panna biojäätmete konteinerisse. Sellisel juhul tuleb aga jälgida, et biojäätmete konteinerisse ei satuks elusad võõrnälkjad, kes võiksid sealt loodusesse tagasi pääseda.

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) koostöös valminud määrus loob toetuse biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku, suurendab kodumaise taastuvgaasi osakaalu ning toetab energiasüsteemi varustuskindlust.

Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.

„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...

„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...

Täna, 7. septembril tähistame rahvusvahelist puhta õhu päeva! Õige aeg teha kokkuvõtteid.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.