Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.
Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Juba 65. korda tähistame Eestis emadepäeval ka looduskaitsepäeva, mille järgneb looduskaitsekuu, mis lõpeb 9. juunil suure loodusvaatluste maratoniga. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Toome looduse tagasi“.
Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvisid sel aastal Aleksei ja Kaja Lotman. Mõlemad on olnud keskkonnateemade ja -probleemide eestkõnelejad, uute looduskaitsepraktikate maaletoojad ning väga head inimestega suhtlejad. Kliimaminister Kristen Michal andis Tallinna Botaanikaaias peetud looduskaitsekuu avaüritusel lisaks Kumari preemiale üle ka...
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.