Keskkonnaamet pöörab nädalavahetustel suuremat tähelepanu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuvale harrastuspüügile ning kalapüüginõuetest kinni pidamisele.
Keskkonnaamet teostab plaanilist pesitsusrahu kontrolli Politsei-ja Piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive ning vaatluse eesmärgiks on tuvastada seirelendudega metsades metsalangetusmasinad.
Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikus 29. jaanuarist 5. veebruarini Narva-Jõesuu filterjaamas kogutud õhuproovis jälgi radioaktiivsest koobaltist (Co-60) ja tseesiumist (Cs-134, Cs-137). Nende ainete sisaldus õhus oli loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni - sisaldusega võrreldes miljoneid kordi väiksem ja seetõttu inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu.
Keskkonnaamet tuvastas ajavahemikus 29. jaanuarist 5. veebruarini Narva-Jõesuu filterjaamas kogutud õhuproovis jälgi radioaktiivsest koobaltist (Co-60) ja tseesiumist (Cs-134, Cs-137). Nende ainete sisaldus õhus oli loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni - sisaldusega võrreldes miljoneid kordi väiksem ja seetõttu inimeste tervisele ja keskkonnale ohutu.
Keskkonnaamet on tuvastanud välisõhu filteranalüüsides jaanuaris ülipisikesi koguseid tavapärasest erinevaid radioaktiivseid aineid. Ainete kontsentratsioonid olid väga väikesed ning neist ei ole ohtu inimestele ega keskkonnale.
Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud. Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.
Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud. Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.
Ühel tavalisel hommikul Põhja-Eestis alustab Keskkonnaameti kiirguslabori spetsialist oma tööpäeva nagu alati – kontrollib kiirgusseiresüsteemide töökorda, registreerib looduskeskkonnast, toiduainetest ja ehitusmaterjalide toorainest võetud proovide mõõtetulemused ning veendub, et üllatusi ei ole. Ja just see ongi hea uudis. See tähendab, et Eesti elanikud saavad oma igapäevaelu elada turvaliselt...
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 380 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.
Keskkonnaamet kuulutas välja hanke karuputke võõrliikide tõrjeks rekordiliselt suurel pindalal – 2514 hektaril. Hanke eeldatav maksumus on 400 tuhat eurot.