Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule, kus tuleb jutuks tänapäeval üsna uudne uurimismeetod: keskkonna-DNA.
14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.
Uue perioodi (2028-2033) veemajanduskavad ehk vete terviseplaanid ja nende esmased dokumendid on valmis. Nüüd soovime valitud teemad konkreetsete näidete abil ühiselt läbi arutleda.
Arutelu eesmärk on tutvustada ning saada tagasisidet esialgsele metoodikale, millega hinnatakse ohtlike ainete mõju pinnaveele.
Hirvekaamera pakub aeg-ajalt põnevaid üllatusi ja toob meile tehnika vahendusel koju kätte looduse saladusi, millest varem pole kuulnud. Näiteks hirvepullide tekitatud heli, kui hundid neile väga lähedale tulid. Selline olukord, kus kaamerapildis oleks korraga hirvi ja hunte, on ülimalt haruldane ning meil õnnetus seda näha lausa neljal korral!
Oodatakse I-VI klassi noorte lennukaid lahendusi vanade nutiseadmete ülekülluse probleemile.
Maratoni eesmärk on registreerida 24 tunni jooksul ja piiritletud alalt eElurikkuse andmebaasi võimalikult palju erinevate liikide leide.
Noore looduskaitsja ehk Junior Rangeri kursuse eesmärgiks on noorte keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamine ning kaitsealade noorte koostöövõrgustiku arendamine.