RMK uues ebapärlikarbijaamas lõppes forellidelt pudenenud noorte karpide kogumine Kokku sai kasvatusjaam sel aastal juurde 32 000 tillukest ebapärlikarpi.
KMH aruande avalik arutelu toimub 16.09.2025 kell 17.00 Kolga-Jaani raamatukogus (Viljandi mnt 6, Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandimaa).
Tänavusel looduse päeval räägime vee-loodusest, voolavatest vetest, jõgedest, aga ka soodest, rabadest, soometsadest. Looduse päeva teemaks ongi tänavu vee-Eesti, päev on pühendatud meie veealade väärtustamisele ning hoiule laiemalt. Olete oodatud tähistama Eesti looduse päeva 16. augustil 2025 algusega kell 12.00 Tipu Looduskoolis Soomaal.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osalema kliimanäituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“ tuuril, mis toimub 23. augustil kell 12 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Edaspidi ei ole kaitsealustes parkides vajalik ürituse korraldamiseks taotleda eraldi Keskkonnaameti luba. Ürituse läbiviimiseks piisab, kui saadakse luba maaomanikult või maa haldajalt ning võetakse arvesse pargi kaitse-eeskirja nõudeid.
Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) avaldas 10. Euroopa õhukvaliteedi aruande peamiste õhusaasteainete kontsentratsioonide muutumisest ning aasta jooksul toimunud olulisematest õhusaaste episoodidest. Õhukvaliteedi seisundi tulemused näitavad, et üldiselt paraneb õhukvaliteet, kuigi Euroopas on endiselt piirkondi, kus õhukvaliteedi standardid ei ole täielikult täidetud.
2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.
Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks suurendab Keskkonnaamet varasemalt kehtestatud metssigade 2025/2026. aasta jahihooaja küttimismahte. Kavandatav minimaalne üleriigiline küttimismaht on 18 000 isendit, praeguse esialgse 9000 asemel. Mahu suurendamine on vajalik, et tagada tõhus katkupiirang ning vältida haiguse levikut uutesse piirkondadesse.
Valitsus kiitis heaks maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivara seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse võimalus taastuvenergia ehitisi rajada kaevandamisloaga aladele.